DISC käitumisstiilide mudel.

Esmakordselt on DISC- mudelit kirjeldatud William Moulton Marstoni 1928.aastal avaldatud raamatus „Emotions of Normal People“. Mudeli printsiip põhineb Hippokratese nelja temperamenditüübi käsitlusel ja on saanud mõjutusi ka C.G.Jungi 20.saj. alguse töödest.

Marston kirjeldab inimese käitumist kahel teljel, millest ühel nähtub, kas tegu on  aktiivse, ekstravertse või passiivse, introvertse stiiliga. Teine telg näitab, kas inimene tunnetab end ümbritsevat keskkonda vaenuliku, antagonistlikuna või sõbraliku, soosivana. 

Kahe telje kombinatsioonist tekivad neli käitumisdimensiooni:

D, ehk Dominance (e.k. domineerivus)

See stiil käitub aktiivselt ja tajub keskkonda vaenulikuna, teda motiveerivad väljakutsed ja tulemused.

I, ehk Inducement, hiljem ka Influence (e.k. ajendavus, mõjutavus)

See stiil on aktiivne, tajub keskkonda sõbralikuna, teda motiveerib suhtlemine ja tunnustus.

S, ehk Steadiness, ka Stability (e.k. püsivus, stabiilsus)

See stiil on passiivse käitumisega, tajub keskkonda sõbralikuna, teda motiveerib stabiilsus ja koostöö.

C, ehk Compliance, mõnikord ka Conscientiousness (e.k. järeleandlikkus, kohusetundlikkus)

See stiil käitub passiivselt,  tajub keskkonda vaenulikuna, teda motiveerib kord ja süsteem

Marstoni järgi arendavad inimesed elu jooksul välja neile ainuomase käitumisstiili, mis on suurelt osalt kooskõlas ühega neljast tema poolt kirjeldatud faktorist.